Freesimine
Tehniline termin „freesimine“ tuleneb materjalide lõiketöötlemisest pöörleva lõiketööriistaga, mida nimetatakse freesiks. See on on mehaanilise lõiketöötlemise üks põhiliike. Lõiketöötluse olemus seisneb toorikute pindmise kihi eemaldamises, et saada vajaliku kujuga, nõutavates mõõtmetes ja küllaldase kvaliteediga detail või osa. Eelnevat saavutatakse nii freesimise kui ka treimisega, mille abil tehakse masinatele spetsiifilisi custom detaile, mida muidu oleks raske või võimatu leida.
Frees on teravate hammastega lõikeriist, mis on monteeritud freespinki ja mis pöörleb suurel kiirusel. Asetades tooriku pöörlevasse freesi, lõigatakse sellest toorikust materjal välja väikeste laastudena, et anda toorikule soovitud kuju.
Freesimist saab teha eri suundades ühel või mitmel teljel, lõikepea kiirust ja survet saab vajadusel korrigeerida. Seda saab teha mitmesuguste tööpinkide abil. Freesimiseks on vaja freespinki, töödeldavat detaili, rakist ja freesi. Rakis on seade töödeldava detaili kinnitamiseks ning aitab tõsta tootmise efektiivsust. Rakised koosnevad alusest ehk korpusest, paigalduselementidest ja kinnitusmehhanismist.
Freesimist kasutatakse tavaliselt selliste osade valmistamiseks, mis ei ole telgsümmeetrilised ja millel on palju erinevaid funktsioone nagu augud, pilud, taskud ja isegi kolmemõõtmelised pinnakontuurid. Täielikult freesimise teel valmistatud osad sisaldavad sageli komponente, mida kasutatakse piiratud koguses, nagu kohandatud kinnitusdetailid või kronsteinid. Frees võidakse paigaldada nii freespinki kui ka käsifreesmasinasse.
Freesimise tehnoloogia tulek on muutnud autotööstuse protsesse jäädavalt, sest võimaldab luua vastavalt vajadusele ja autotüübile kohandatud detaile. Freesimise suureks plussiks on ka tehnoloogia ühildumine erinevate materjalidega, mis võimaldab laialdast kasutust erinevate autoosade valmistamisel.
Freesimine on eriti oluline just klassikaliste autode parandusel. Klassikalised ja vanad autod on endiselt väga moes. Sageli peab teatud osi, nagu väljalaskesüsteemid, salongikomponendid ja mootorid, taastama. Ja mis teeb asja keerulisemaks, enamikku nendest osadest tootjad enam ei tooda. Samuti võimaldab freesimine hõlpsasti asendada veoautode ning haagiste kuluosi ning muid detaile, mille remontimine oleks muidu liigselt ajakulukas ja keeruline.
Treimine
Treimine sarnaneb oma töömeedodilt üsnagi freesimisega. Kui freesimise puhul pöörati lõikeriista vastu töödeldavat detaili, siis treimine on vastupidine protsess – töödeldavat detaili pööratakse vastu lõikeriista. Treimine kasutab komponentide tootmiseks peamiselt ruudu- või ristkülikukujulisi vardaid.
Kuna treimisel võib lõikekiirus tõusta väga suureks ja sellest tulenevalt võib lõiketera temperatuur tõusta kuni 800–900 kraadini, siis kasutatakse terikplaadi materjalina kiirlõiketerast, kermiseid või teemanti.
Nii treimine kui freesimine sobivad erinevate metallide, nagu alumiinium, teras, messing, vask ja titaan, kui ka mitmesuguste termoplastide töötlemiseks.
Freesimise või treimise meetodi kasutamise vahe tuleneb soovitava detaili konstruktsioonist ja omadustest. Enamik suuri, ruudukujulisi või lamedaid detaile freesitakse. Enamik silindrikujuliste tunnustega osi treitakse. Nagu ka freesimise puhul, saab treimisega luua erinevaid detaile sõidu- ja veoautodele ning ka haagistele.